Kui taldrikul on kartulipuder ja aedoad (need pikad ja peenikesed kaunad), võib mõningase tõenäosusega oletada, et tegemist on ameerikapärase toiduga. Need kaks aedvilja olidki mul kodus olemas ja kuna tihtipeale süüakse neid koos seafileega (valmislõigatud ja -pakitud lõigud, ega ma teagi, mis neid kutsutakse), siis ostsin seda ka. Mul oli erinevat sorti kartuleid, kuid sellest ei midagi, koorisin ja lõikasin kõik kiirema pehmenemise nimel kaheksandikeks. Ühe magusa kartuli koorisin ja tükeldasin ka nii, et lõpptulemuseks jäi ehk 3:2 tavaliste kartulite kasuks. Panin nad vette ja keema. Teises potis ajasin vee keema aedubadele, mis tulid eelnevalt nii päist kui jalust giljotineerida ning paari-kolmesentimeetristeks juppideks lõigata.
Kui juurviljad keedetud ja kurnatud, siis panin ubadele seltsiks lusikatäie võid ning pigistasin värskest sidrunist mahla peale (õlis pruunistatud või ka pruunistamata mandliliistakad jäävad ehk järgmiseks korraks, aga neid võib proovida). Kartuleist tampisin pudru piima, maitsesoola ning värske rosmariinitükikestega (neist tuleb maitse!, kui oled algaja maitsestaja, ära väga palju pane). Ja õhukese seafilee lihtsalt soolasin, pipardasin ja praadisin taimeõlis. Siis lisasin pannile tassikeses eelnevalt segatud kanapuljongi, rõõsa koore ja Dijoni teravamaitselise sinepi - paar supilusikatäit- segu ning lasin natuke keeda. Kui puljong tuleb kuubikust, siis peab muude sooladega ettevaatlik olema.
