Vürtsid annavad sooja,

kui juhtub, et väljas on kesktalviselt külm. Parimad on muidugi teravad supid, näiteks taipärased või indiamaised, kuid sama hästi võib vürtsitada ka näiteks suvikõrvitsa stir-fry'd. Nii vähemasti väitis Best Recipe Box. Tegingi siis nii, et lõikasin suvikõrvitsa ja paar paprikat parajateks ribadeks ning hea peotäie ingverit ja küüslauku pisikesteks tükkideks. Praadisin esmalt maitse- ja siis köögivilju mõned minutid ning siis lisasin rohelise sibula varrekesi ning valasin peale viidatud retseptis toodud kastme (2 sl sriratšat + 1 sl austrikastet + 2 tl sojakastet + 1 tl seesamiõli). 2 sl sriratšat ja hea jupp ingverit andsidki üksteist üle trumbata püüdes kokku mõnusalt vürtsise maitse. Meiesugustele fännidele on koriandrilehed edaspidi kindlasti kohustuslikud, muidu ja talvistes oludes ehk mitte. Stir-fry alla käis suurepäraselt tavaline, kuldse sibula ja puljongiga maitsestatud kuskuss.

Talvised lemmikud

on mul kõrvits ja peet, seda nii suppides, salatites kui magustoitudes. Panen siia kirja Eileeni ühest ajakirjast üles kirjutatud juustukoogi retsepti, et ei peaks oma kokavihikut kaasa tarima.

Sega 1 ½ t piparkookidest saadud puru 1/3 t sulatatud või ja 1 sl jahuga. Suru see 20-23 cm lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele. Vahusta 450 g kreemjuustu. Lisa 2/3 t suhkrut, 3 sl jahu, 1 tl vanilliini ja 2 tl värsket või ½ tl pulbriingverit. Vahusta. Lisa 4 muna ja sega segunemiseni, lisa 2 sl piima ja vahusta jälle. Tõsta 2 t segu kõrvale, ülejäänule lisa 2/3 t kõrvitsapüreed, 1/4 t pruuni suhkrut, 1/4 tl kaneeli ja 1/4 tl muskaati ning sega. Tõsta valge segu koogipõhjale ning kollane peale ja aja noasabaga ettevaatlikult triibuliseks. Küpseta kooki 175° juures 50 - 55 min kui väiksem vorm ja 45 - 50 min kui suurem vorm või kuni keskkoht on peaaegu settinud. Jahuta kooki vormis 15 min, aja servad vormi küljest lahti ning jahuta 30 min. Siis eemalda vorm ja jahuta 1 tund köögis ja külmuta vähemalt 4 tundi külmkapis.

Terane nädalalõpp

bulguri ja hirsiga oli meil seekord, mõlemad terad said salatiks. Aga pühapäevase salati komponendid loetleksin siinkohal üles. Ühte tassitäit hirssi hakkasin hommikul leotama ning õhtuks oli ta keeduvalmis. Lisaks veele läksid potti ka puljongikuubik ja kuivatatud jõhvikad. Keedetuna segasin hirsi sekka magusa granaatõuna-oliivõli kastme maitserohelisega ning siit-sealt kokku korjatud punase ja rohelise sibula tükikesed. Samal ajal või natuke varem panin ahju pooliku muskaatkõrvitsa õlitatud ja salveiga riputatud tükid ning  ühe paprika paprikapulbrised tükid. Valmis said nad hirsiga ühel ajal. Värsked rohelised lehed läksid taldrikuile esimesena, nende peale hirsikuhi ja siis röstitud aedviljad ning kõige tavalisem poolpehme kitsejuust, mis mõnusasti sulama hakkas. Hindeks sai see salat maksimumi.

Laupäevase, väidetavalt türgipärase bulguri-oa-tomatisalati retsept tuli nagu ikka Epicurious'elt.

Tomatisuppi

miks ma varem pole teinud? Sügiseti täiesti asendamatu elamus. Muud pole ju vaja, kui tomateid, sibulat-küüslauku, porgandit ja maitseks näiteks loorberit, türgi maitseainesegu, oreganot ja paprikat. Keeb lausa veerand tunniga valmis.

Eelmisest nädalast võiks kirja panna meeldetuletuse selliste suvikõrvitsakoogikeste uuesti proovimiseks. Sibulapealsed võib julgelt asendada mugula ja maitserohelistega, kuid sidrunit peaks kindlasti lisama. Küpsetamisel võib siis proovida madalamat kuumust või ehk koguni ahjus lõpetamist.

Üle-eelmisest nädalast aga on hea teadmiseks võtta, et läätsedele annab täiesti teistsuguse maitse sinepi lisamine, olgu see siis Dijon, nagu BBC Food retsept soovitas, või soomepärane lauasinep. Kuid kuna mu läätsed olid keetmata, siis alustasin 2 sl oliivõlis 1 keskmise (punase) sibula ja 1 küüne küüslaugu praadimisest, lisasin 1 värvilise paprika kuubid ja hautasin mõnda aega. Siis läks potti tassitäis läätsi ja 2 vett. Kui läätsed olid pehmeks keenud ja vajadusel kurnatud, sai lisada 1 sl sinepit ja 2 sl äädikat. Salveilehed oleksid kindlasti maitset veel täiendanud.

Virsikuaeg

on kätte jõudnud. Kahjuks küll kusagil mujal. Kuid sellegipoolest maitsevad ka need sissetoodud viljad pühapäevahommikuti head. Mulle meeldisid tädi M-i sünnipäevapeoks tehtud koogi virsikud, seepärast otsustasin üheks aluseks võtta meega glasuuritud virsikukoogi retsepti. Märkusena niipalju, et suhkrut majas polnud, seega kasutasin nii virsikutele kui tekile tuhksuhkrut. Teine kord aga võiks sidrunikoore asemel proovida näiteks muskaatpähklit ja kaneeli. Jogurti jaoks aga leidsin ühe kodukoka sellise retsepti. Kerkis see tekk ilusti ja täisteralisusest tulenevalt jäi mõnusat tumedamat karva. Aeg 190-kraadises ahjus: virsikud üksi - 20 min, teki all - 16 min.

Rabarberikeeksi

jaoks on täiesti arvestatav alusretsept olemas näiteks selles ajakirjas. Muudatused said seekord sellised: valget ja pruuni suhkrut sai kokku pisut vähem kui tassitäis, õli ja õunakastet kumbagi 1/4 tassi, jahu oli täisteraline (kogus sama) ning maitseained muidugi julgemalt, soola tagasihoidlikumalt. Pähklid polnud vajalikud. Kogu tainas mahtus ära ühte suuremasse vormi ja tuli ahjust välja umbes 50 minutiga.

Punane pitsa

sobib küll rohkem talviseks kaminaäärseks istumiseks, aga miks mitte ka sellise külmema halli kevadilma puhul nagu tänane. Pitsapõhjale laotasime oliivõli ja tomatikastme kihtidele sibulat, küüslauku, neeruube, eelnevalt röstitud punapeedilõike ja Brie või muud pehmet juustu. Lõpptulemus oli (tõenäoliselt suuresti kastmest tulenevalt) pisut magus, aga väga maitsev.

Troopiliseks kokteiliks segas Miku Amarulat vähese kohvikoore ja mango-virsiku jogurtiga. Ka väga hea.